Qarasaasiat atorlugit paasissutissiisarneq

Naatsorsueqqissaartarfiup avammut atassuteqarnera qarasaasiatigut pinerusarpoq. Qarasaasiakkut paasissutissiisarneq akikinneruvoq, sukkanerulluni aammalu tigusisartut assigiinngitsut pisariaqartitaat naapertorlugit allanngortikkuminarluni.

 

Nittartakkami tusagassiuutinut nalunaarutit, saqqummersitat, immikkut saqqummersitat, ukiumoortumik kisitsisitigut paasissutissat aamma kisitsisaataasivik ataatsimoortillugit takuneqarsinnaanerat neqeroorutigineqarpoq. Nittartagaq danskisuujuneruvoq kalaallisuujunerullunilu, immikkoortulli pingaarnerit tuluttut nutserneqarnikuupput.

 

Nittartagaq Kisitsisaataasivillu qarasaasiatigut aqutsissutit nutaanerpaat atorlugit serverinut nutaanut aasami 2015-imi nuunneqarput. Naatsorsueqqissaartarfiup Namminersorlutik Oqartussat ilusilersueriaasaat nalinginnaasoq atorpaat, kisianni qarasaasiakkut saqqummiussiissutit pineqartillugit allaaneruvoq, tassa Naatsorsueqqissaartarfik akuersissutisisarnermut 2016-imi aningaasartuutaaruttussaammat.

 

Allagaqartup immersugassat immersuissutillu, Danmarks Statistikki ikiortiseralugu pilersitat, iluaqusiullugit nittartagaq nammineerluni Microsoft Office-mit atortut atorlugit suliarisarpai, nittartakkamut ikkunnissaanut piareerlugit. Immersuissutit PDF-itut html-itullu Nittartakkap saqqummiunnissaanut piareersaataasarput. Saqqummiussat html-imi saqqummersinneqarsinnaanera isumaqarpoq nittartagaq qisuariarsinnaasuusoq, tassa qarasaasianit, mobiilinit, tabletsinillu atuarneqarsinnaasoq.

 

Aamma Ukiumoortumik Kisitsisitigut Paasissutissanut assigiinngitsut taakku marluk toqqammavigalugit atorneqarsimapput, tassani innersuussissut ilanngunnagu. Naatsorsueqqissaartarfik atuisut nammineerlutik danskisut kalaallisulluunniit Ukiumoortumik Kisitsisitigut Paasissutissaliornissaannut 2014-ip aasaaneranili neqerooruteqarpoq. Tassa kapitalit sorliit atuisut Ukiumoortumik Kisitsisitigut Paasissutissaatigissanerlugit nammineq aalajangissavaat. Kapitalit ukiup ingerlanerani nutarterneqartassapput, nammineq pigisassatut Ukiumoortumik Kisitsisitigut Paasissutissaatigisani kapitalit imarisai nutaanerpaasuaannassallutik.

 

Takussutissiaq 2. Nammineq pigisassatut Ukiumoortumik Kisitsisitigut Paasissutissanit Kapitalit aaneqarsimasut amerlassusaat sammisat malillugit agguakkat

 

2015

2016

 

amerlassusaat

Pct.-inngorlugu

amerlassusaatl

Pct.-inngorlugu

Katillugit

 2.753

100

 3.142

100

01 Naalakkersuinermi aqutsinermilu pissutsit

105

3,8

129

4,1

02 Nunalerutit, silap pissusaa aamma pinngortitaq

247

9,0

268

8,5

03 Innuttaasut

213

7,7

218

6,9

04 Ineqarneq

108

3,9

95

3,0

05 Inuussutissarsiutit aaqqissussaanerat

143

5,2

167

5,3

06 Suliffeqarnermi pissutsit

134

4,9

169

5,4

07 Aalisarneq, piniarneq nunalerinerlu

206

7,5

192

6,1

08 Assartuineq angallassinerlu, takornariaqarneq attaveqaqatigiinnerlu

124

4,5

133

4,2

09 Nukissiorneq

112

4,1

116

3,7

10 Nuna tamakkerlugu naatsorsuutit

137

5,0

155

4,9

11 Akiliisarnerup naligiissinnera aamma nunanut allanut niuerneq

113

4,1

140

4,5

12 Pisortat aningaasaqanerat

133

4,8

183

5,8

13 Isertitat, atuineq akillu

154

5,6

126

4,0

14 Aningaasaanik aningaasaatinillu niuerneq

78

2,8

111

3,5

15 Atualernissaq sioqqullugu paaqqinnittarfiit meeqqallu atuarfii

84

3,1

139

4,4

16 Ilinniartitaaneq

86

3,1

113

3,6

17 Ilisimatusarneq

139

5,0

169

5,4

18 Isumaginninnermut peqqissutsimullu tunngasut

166

6,0

174

5,5

19 Politiit, eqqartuussisoqarneq illersornissamullu tunngasut

103

3,7

89

2,8

20 Kultureqarneq, qaammarsaaneq ilageeqarnerlu

69

2,5

119

3,8

21 Aatsitassat

99

3,6

137

4,4

Atuakkat aaneqarsimasut amerlassusaat

929

 

1.053

 

Atuakkanmi ataatsimi kapitalit amerlassusaat

3,0

 

3,0

 

 

Ukiut tamaasa Ukiumoortumik kisitsisitigut paasissutissat 1.000-it missaat nittartakkamut aaneqartarput. Nammineq pigisassatut Ukiumoortumik Kisitsisitigut Paasissutissat pilersinneqarsimasut katillugit 1.053-usuni agguaqatigiissillugit kapitalit 3,0-it 2016-imi qinerneqarsimapput. Innuttaasunut Aalisarnermut Isumaginninnermilu pissutsinut tunngasut kapitalit kapitalinit allanit qinerneqarnerulaarput.

 

Kisitsisaataasiviup programmia aasami 2015-imi nutaanerpaamut nutartigaavoq. Tassunga atatillugu tabelit filinut arlalinnut oqaasilinnut allanngortinneqarput, taamaasillutik tabelit tamarmik kalaallisut, danskisut tuluttullu pissarsiarineqarsinnaanngorlutik.

 

Siornatigut Naatsorsueqqissaartarfiup Kisitsisaataasivimmik atuisut kisissinnaasimanngilai. Kisianni nutartikkamut nuunnermi susassaqarfiit aaneqartarneri immikkoortiterlugit tamarmik kisinneqarsinnaanngorput.

 

Takussutissiaq 3. Kisitsisaasivimmit 2016-imi aaneqartut amerlassusaat

Tabelit Kisitsisaasivimmit 2016-imi aaneqartut amerlassusaat

Katillugit

Katillugit  .......

 54.203

Suliffeqarnermi pissutsit .........

 5.583

Innuttaasut ......

 20.103

Ineqarneq .......

 502

Nukissiuuteqarneq .

 720

Inuussutissarsiorneq ...........

 825

Aalisarneq piniarnerlu ...........

 5.162

Isertitat .........

 3.458

Aningaasaqarnikkut pissutsit .....

 744

Nuna tamakkerlugu naatsorsuutit ..

 339

Pisortat aningaasaataat .........

 1.656

Akit ............

 1.727

Isumaginninnermut tunngasut ....

 1.004

Ukiumoortumik kisitsisitigut paasissutissat ....

 224

Peqqissutsimut tunngasut .......

 1.112

Tupa imigassarlu aalakoornartulik ..

 1.333

Takornariaqarneq .

 748

Ilinniartitaaneq ....

 4.109

Nunanik allanik niueqateqarneq ...

 3.066

 

Saqqummersitat

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmit saqqummersinneqartartut tamarmik akeqanngillat nittartakkamiillu aaneqarsinnaallutik. Sulinissamut pilersaarut malillugu Naatsorsueqqissaartarfiup Ukiumoortumik Kisitsisitigut Paasissutissat ilanngunnagit 2016-imi 99-inik saqqummiussaqarpoq. Taakkunani 84 procentii piffissaq eqqorlugu 2016-imi saqqummersinneqarput 2015-imilu 94 procentiullutik. Piffissamik eqquilluni saqqummiussisarneq ukiup siuliani saqqummiussisarnerup assiginngilaa, tamanna ilaatigut saqqummersittakkat amerlerujussuarsimaneranik pissuteqarpoq.

 

Takussutissiaq 4. Piffissaq eqqorlugu 2013-imit 2016-imut saqqummiussisarneq

 

Saqummersitat amerlassuaat*

 

2013

2014

2015

2016**

Piffissaq eqqorlugu saqqummertut  ........

46

51

66

84

Sap. ak. angullugu kinguaattoorlutik saqqummertut  ........................

0

0

2

2

Qaammat ataaseq angullugu kinguaattoorlutik saqqummertut  ........................

2

3

1

7

Qaammat ataaseq sinnerlugu kinguaattoorlutik saqqummertut  ........................

3

1

1

5

Ukiup tullianut kinguartinneqartut taamaatiinnarneqartulluunniit  ............

2

1

0

1

Katillugit

53

56

70

99

*Kisitsit Takussutissiaq 1-imit allaanerusinnaapput saqqummersitat nutaat peerneqarsimasulluunniit pissutigalugit.

2016-imi saqqummersinneqartussaagaluartoq Inuusuttut ilinniarnerat suliffeqarnerallu 2017-imut kinguartinneqarpoq aamma saqqummersinneqartut Timmisartumik angalasut tamarmik pilersaarutaasumit kingusinnerusukkut saqqummersinneqarput. Saqqummiussinissamik kinguartitsinerit takussutissiami takuneqarsinnaapput.

 

Kisitsisaataasivik

Saqqummersitanut atatillugu paasissutissat immikkoortiterluagaanerusut Kisitsisaataasivimmi tabelini arlalinni nassaassaapput. Naatsorsueqqissaartarfiup nittartagaa aqqutigalugu imaluunniit http://bank. stat.gl toqqaannartumik iserfigalugu kisitsisaataasivimmut isertoqarsinnaavoq. Kisitsisaataasivimmik atuisut tabelit assigiinngitsut 263-it 2016-ip naanerani qinersinnaavaat ukiup siuliani tabelit 220-upput. Amerlanerusunik ikinnerusunilluunniit tabeliuteqarnissaq imminermini siunnerfiunngilaq, tabelit immikkoortiternerisa atuisut periarfissaannut aalajangiisuusarneri pissutigalugit.

 

Kisitsisaataasivimmi kisitsisaatigineqartut aaneqarsinnaapput atuisullu namminneq programiutaanni imaluunniit periarfissat allat kisitsisaataasiviup atuisunut quppersagaaniittut atorlugit suliarineqarsinnaapput.

 

Unnuk kulturisiorfik aamma oqalugiartarnerit

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik Nuummi Unnuk Kulturisiorfimmut suliffeqarfiup atuuffianut pisortatigut qaammarsaanermik siunertaqartumik januaarimi arfininngornermi kingullermi pisumut 2016-imi peqataaqqippoq. Aaqqissuussaq ilimmarfimmi ingerlanneqarpoq.

 

Aasaanerani SIK-ip aaqqissugaanut Qassimiuaarnermut Naatsorsueqqissaartarfik peqataavoq.

 

Kommunini teknikkimut immikkoortortaqarfinnisulisut, Inatsisartunut ilaasortat, ilinniarnertuunngorniarfinni ilinniartitsisut, Niuernermi Ilinniarfimmi ilinniartut aamma Ilisimatusarfimmi ilinniartut kisitsisaataasivimmik atuinissamut 2016-imi pikkorissartinneqarput.

 

Facebook

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik 2014-imi Facebookimi atuisunngorpoq. Atuisunngornerup siunertarivaa Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfimmit nutaarsiassat inunnut amerlanerusunut apuuttarnissaat. 2017-imi apriilimi Facebookimi 861-inik malinnaasoqarpoq 2015-ip naanerani 640-nik malinnaasoqartoq.

 

API

Kisitsisaataasivimmi paasissutissat API-nngorlugit (application programming interface) pissarsiassaapput. Paasissutissat Kisitsisaataasivimmeersut aaneqarsinnaapput programminilu atoqqinneqarsinnaallutik, soorlu mobiilini appini, nittartakkani saqqummiissutini aalajangersimasuni allanilu. Takornariaqarnermut kisitsisitigut paasissutissat www.tourismstat.gl-imiittut Visit Greenlandip atortagai Kisitsisaataasivik nutarteraangat ingerlaannaq aaneqartarput.

 

Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfiup assilersukkanik saqqummiussinissamut periarfissat nammineerluni atortarsimavai. Taassuma saniatigut programkode nittartakkamut atorneqartartoq Naatsorsueqqissaartarfiup avataaniittunut soqutiginnittunut akeqanngitsumik pissarsiassanngortinneqarnikuuvoq.

 

Nunani avannarlerni kisitsisitigut paasissutissiisartut ataatsimeersuarnerat

Ukiut pingasukkaarlugit Nunani avannarlerni kisitsisitigut paasissutissiisartut ataatsimeersuartarput. 2016-imi tamaani Stockholmimi pisoq Kalaallit Nunaannit tallimanit peqataaffigineqarpoq. Ataatsimeersuarneq iluatsillugu Kalaallit Nunaat piareesaavoq nunat mikinerit/inukinnerit (Island, Kalaallit Nunaat, Savalimmiut aamma Åland) siullermeertumik ataatsimeeqatigiinnissaanik. Nunat mikinerit/inukinnerit ataatsimiinneranni Kalaallit Nunaani Naatsorsueqqissaartarfik nuna tamakkerlugu naatsorsuutit immikkut pingaarnerutillugit saqqummiunneqarpoq.